Русское Академическое Общество
Vene Akadeemiline Selts
Russian Academic Society
СЕГОДНЯ И ЗАВТРА ̶
РАЗМЫШЛЕНИЯ
О РАЗВИТИИ ЭСТОНИИ
TÄNA JA HOMME ̶
MÕTISKLUSI EESTI
ARENGUST
Таллинн
2021
Стр.1
TÄNA JA HOMME – MÕTISKLUSI EESTI ARENGUST
1
Стр.2
СЕГОДНЯ И ЗАВТРА РАЗМЫШЛЕНИЯ О РАЗВИТИИ ЭСТОНИИ
TÄNA JA HOMME – MÕTISKLUSI EESTI ARENGUST
Издано при поддержке города Таллинна в рамках проекта Tallinna
Kodurahuprogramm.
Редакционный совет:
доктор экономических наук, профессор, академик Международной академии
наук высшей школы, иностранный член Российской академии естественных
наук Х. З. Барабанер;
Väljaantud Tallinna linna toetusel projekti “Tallinna Kodurahuprogramm”
raames.
доктор экономических наук, профессор, член-корреспондент Международной
академии наук высшей школы А. С. Лукьянов;
кандидат юридических наук, доцент А. В. Мелихова.
Перевод на эстонский язык Анне Ратман (Лангелль).
Сегодня и завтра размышления о развитии Эстонии: Сборник статей
к 100-летию Русского Академического Общества. Под общей редакцией
ä. ý. í., профессора Õ. Ç. Барабанера и ä. ý. í., профессора À. Ñ. Лукьянова.
Òàëëèíí: Русское академическое îáùåñòâî, 2021. 206 ñ.
ISBN 978-9916-9753-0-5
Сборник статей подготовлен в рамках выполнения проекта РАО Подготовка
и издание на эстонском и русском языках книги Сегодня и завтра
размышления о развитии Эстонии. В книге представлены взгляды и позиции
членов РАО на возможное и желательное эколого-социально-экономическое
развитие Эстонии в ближайшие пятнадцать-двадцать лет.
Статьи публикуются в авторской редакции.
Täna ja homme – mõtisklusi Eesti arengust: Artiklite kogumik Vene Akadeemilise
Seltsi 100. aastapäevaks. Üldredaktsioon: majandusdoktor, professor
H. Barabaner ja majandusdoktor, professor A. Lukjanov. – Tallinn: Vene
Akadeemiline Selts, 2021. – 206 lk.
ISBN 978-9916-9753-0-5
Kogumiku valmistas trükki Eesti VAS projekti raames: «Täna ja homme – mõtisklusi
Eesti arengust» ettevalmistamine ja väljaandmine eesti ja vene keeles.
Raamatus esitatakse VASi positsioon ja vaade Eesti võimaliku ja soovitud ökoloogilisele
ja sotsiaalmajanduslikule arengule lähemaks viieteist-kahekümneks
aastaks.
Toimetuskolleegium:
majandusdoktor, professor, Kõrgkooli Rahvusvahelise Teaduste Akadeemia
akadeemik, Vene Loodusteaduste Akadeemia välisliige H. Barabaner;
majandusdoktor, professor, Kõrgkooli Rahvusvahelise Teaduste Akadeemia
korrespondentliige A. Lukjanov;
õigusteaduste doktor (PhD), dotsent A. Melikhova.
Eesti tõlge – Anne Ratman (Langell).
Оформление и ïå÷àòü: WMP-TRÜKK OÜ.
Kujundus ja trükk: WMP-TRÜKK OÜ.
ISBN 978-9916-9753-0-5
2
© Русское академическое
îáùåñòâî, 2021
ISBN 978-9916-9753-0-5
© Vene Akadeemiline Selts,
2021
3
Стр.3
СЕГОДНЯ И ЗАВТРА РАЗМЫШЛЕНИЯ О РАЗВИТИИ ЭСТОНИИ
TÄNA JA HOMME – MÕTISKLUSI EESTI ARENGUST
СОДЕРЖАНИЕ
Предисловие ......................................................................... 6
1. Барабанер Õ. Путь в будущее Эстония 2035 ................... 9
2. Барабанер Õ., Голуб Ë. Из настоящего в будущее ............. 15
3. Барабанер Х., Семенов А. Новый мировой порядок
в условиях глобального кризиса: вызовы и перспективы малых
стран на примере Эстонии ....................................................... 23
4. Лукьянов А. Размышления о будущем: за и против концепции
качественного роста ................................................................ 27
5 Лукьянов А. Стратегии развития Эстонии в трудах членов
Русского Академического Общества (1995-2020) ..................... 45
6. Андреев Â. Будущее сланцевой энергетики ........................
69
7. Червова Ò. Ревнители традиций просветительства .............. 73
Из истории Таллинна
8. Гамс Э., Макаренко В. Новое прочтение знаменитого полотна
в церкви Нигулисте: исследование, гипотезы ........................... 87
Правление Русского Академического Общества (2021 ã.) .... 99
SISUKORD
Eessõna .................................................................................. 123
1. H. Barabaner. Tee tulevikku – Eesti 2035 .............................. 125
2. H. Barabaner, L. Golub. Olevikust tulevikku .......................... 131
3. H. Barabaner, A. Semenov. Uus maailmakord globaalkriisi
tingimustes: väikeriikide väljakutsed ja perspektiivid Eesti näitel .... 139
4. A. Lukjanov. Mõtisklusi tulevikust: kvalitatiivse kasvu
kontseptsiooni poolt ja vastu ...................................................... 143
5. A. Lukjanov. Eesti arengustrateegiad Vene Akadeemilise
Seltsi liikmete teadustöödes (1995-2020) .................................... 157
6. V. Andrejev. Põlevkivienergeetika tulevik ................................ 177
7. T.Tservova. Haridustegevuse traditsioonide edendajad ............ 181
Tallinna ajaloost
8. E. Gams, V. Makarenko. Kuulsa Niguliste maali uus
läbilugemine: uurimine, hüpoteesid ............................................. 193
Vene Akadeemilise Seltsi juhatus (2021. a) ............................ 205
4
5
Стр.4
СЕГОДНЯ И ЗАВТРА РАЗМЫШЛЕНИЯ О РАЗВИТИИ ЭСТОНИИ
TÄNA JA HOMME – MÕTISKLUSI EESTI ARENGUST
ПРЕДИСЛОВИЕ
В 2021 году отмечается 100-летие официального учреждения Русского
академического общества Эстонии (РАО Эстонии, официальное название
при регистрации в 1921 ã. - Vene Akadeemiline Ühing Eestis). Общество
активно работало до начала сороковых годов. С приходом в 1940 году
Советской власти и вхождением Эстонии в состав СССР (сегодня на государственном
уровне это оценивается как аннексия) целый ряд общественных
организаций были объявлены антинародными и прекратили свою деятельность.
Такая участь постигла и РАО.
составляет почти четыре сотни. В этих работах представлены как практические
прогнозы и рекомендации, направленные на развитие Эстонии в
ближайшие 1020 лет, так и разработки более теоретического характера,
отражающие мировозренческие взгляды на глобальные проблемы развития
человечества (социума, экономики, взаимодействия с окружающей
средой).
В рамках юбилейных мероприятий в 2020 году был издан сборник статей
ÂÌÅÑÒÅ К ПРОЦВЕТАНИЮ. ÜHESKOOS ÕITSINGULE”, в котором
отдана дань памяти ряду ушедших членов РАО, как начального периода
функционирования РАО, так и современного.
С восстановлением государственной независимости Эстонии многие
из этих организаций возродились. В 1999 году после почти 60-летнего перерыва
было воссоздано и Русское академическое общество, которое
активно работает уже третий десяток лет. Огромную (по существу, главную)
роль в воссоздании РАО сыграли руководители и преподаватели
нескольких частных русскоязычных вузов: Социально-гуманитарного института,
Эстоно-Американского бизнес-колледжа (позднее академии),
Международного университета социальных наук LEX, Силламяэского института
экономики и управления (позднее ИЭУ Экомен). Вместе с ними в
этом процессе активно участвовали русскоязычные ученые ряда институтов
Академии наук Эстонии, Тартуского университета, Таллинского политехнического
института и представители инженерно-технического персонала
ряда крупнейших промышленных предприятий страны.
В результате среди членов РАО оказалась большая группа высокопрофессиональных
экономистов, инженеров, юристов, социологов, управленцев,
представителей гуманитарных наук, имевших большой опыт разработки
и реализации планов развития как отдельных предприятий, учреждений,
отраслей экономики, научных направлений, так и страны в целом.
К сожалению, большинство из них в новых условиях оказалось невостребованными
на своих прежних местах работы (эти места в новой
Эстонии были во многих случаях практически ликвидированы).
Частные русскоязычные вузы (по крайней мере до 2013 года, когда
последние из них прекратили сво¸ существование) и РАО дали возможность
многим из этих специалистов продолжить исследовательские и прогнозные
работы, участвовать (по мере возможностей) в определении путей
развития Эстонии. Результаты их работы, размышлений и предложений
нашли сво¸ отражение в многочисленных статьях, сборниках трудов,
монографиях.
Общее число публикаций членов ÐÀÎ, изданных в 19992020 ãîäàõ,
6
7
В настоящем, также юбилейном, сборнике представлены статьи действующих
членов РАО. В статьях отражено их видение будущего Эстонии,
даются рекомендации и предложения, направленные на е¸ более
эффективное и сбалансированное развитие. Вместе с тем, в ряде статей
поднимаются вопросы фундаментального теоретического характера о
принципах научного прогнозирования, о возможных путях развития человечества,
о месте Эстонии в конгломерате европейских стран.
Председатель Правления РАО,
профессор
Ханон Барабанер
Член Правления РАО,
профессор
Александр Лукьянов
Стр.5
СЕГОДНЯ И ЗАВТРА РАЗМЫШЛЕНИЯ О РАЗВИТИИ ЭСТОНИИ
TÄNA JA HOMME – MÕTISKLUSI EESTI ARENGUST
Х. Барабанер,
профессор,
академик МАН ВШ,
академик РАЕН,
e-mail: hanonbarabaner@gmail.com
ПУТЬ В БУДУЩЕЕ ЭСТОНИЯ 2035
Серьезный профессиональный анализ состояния экономики и социума
Эстонии позволил РАО по-новому взглянуть на будущее Эстонии, позволил
набросать (под руководством академиков Х. Барабанера и М. Бронштейна)
эскиз Государственной стратегической программы развития Эстонии
Íîâûé курс путь в будущее Эстония 2035.
Особенности этой программы:
Путь в будущее Эстония 2035 это стратегическая программа
принципиально Нового курса развития Эстонии, курса, направленного
на достижение определенных социально значимых целей.
Наше видение главных целей Нового курса:
• Стабильная общественно-политическая система.
• Устойчивое позитивное развитие экономики.
• Непрерывный рост благосостояния населения.
• Уважительные межэтнические отношения.
• Многовекторные межгосударственные связи.
ЧТО ХАРАКТЕРИЗУЕТ СЕГОДНЯШНЮЮ ЭСТОНИЮ?
Деиндустриализацмя экономики, упадок сельского хозяйства, рост социального
расслоения общества, нарастание межэтнической напряж¸нности,
односторонность внешней политики, отсутствие системной долговременной
стратегии развития страны, принятой обществом, господство устаревшей
экономической доктрины свободного рынка в исполнении мало
профессионального правительства и, в целом, или преимущественно, правоконсервативного
парламента.
Конечно, можно назвать и много позитивных моментов в сегодняшней
Эстонии, но нам сейчас важнее не констатация плюсов и минусов нашего
развития, а поиск путей ухода от минусов. Очевидно, что для ухода от
этих минусов, для другого пути развития Эстонии, нам чего-то не хватает.
И, может быть, не столько привычных нам вещей (инвестиций, специалис8
9
Стр.6
СЕГОДНЯ И ЗАВТРА РАЗМЫШЛЕНИЯ О РАЗВИТИИ ЭСТОНИИ
TÄNA JA HOMME – MÕTISKLUSI EESTI ARENGUST
тов и т. д.), сколько того, о ч¸м говорил кот Матроскин в известном мультфильме
óìà не õâàòàåò.
У сегодняшнего правящего сообщества не хватает ума (и желания)
для выработки видения будущего Эстонии, для разработки стратегии приближения
этого будущего, для реализации этого будущего. Единственная
задача у этого сообщества удержаться у власти (как нам кажется).
ЧТО НЕОБХОДИМО ДЕЛАТЬ
Представляется, что должна быть разработана стратегическая программа
принципиально нового курса развития Эстонии, курса, направленного на
достижение определ¸нных социально значимых целей:
• Программа эта не может быть краткосрочной, реализация такой программы
потребует не менее десяти лет.
• Могут быть разработаны разные варианты такой программы, разные
по содержанию, целям, по средствам реализации, по ожидаемым итогам.
• Взять на себя разработку такой программы, взять на себя задачу
выработки видения будущего Эстонии, предложение стратегии достижения
этого будущего должны либо партии, входящие в правящее сообщество,
либо само гражданское общество, через общественное объединение
профессионалов, готовы взять на себя разработку такой программы.
• Достаточно детально проработанная программа должна быть представлена
на общественное обсуждение. Если программа получает серь¸зную
общественную поддержку, она должна стать ГОСУДАРСТВЕННОЙ
ПРОГРАММОЙ РАЗВИТИЯ ЭСТОНИИ на период до 2035 года.
Вопрос о принятии такого решения может быть поставлен на обсуждение
в нынешнем составе Рийгикогу, либо, если нынешний состав парламента
не примет такого решения, принятие этой программы как основополагающего
документа, определяющего развитие Эстонии, должно стать
центральным моментом очередных парламентских выборов. Для того, чтобы
стало ясно о какой стратегической программе развития Эстонии ид¸т речь,
мы предлагаем ознакомиться с эскизом возможного содержания такой
программы. Вместе с тем есть проблемы, если можно так сказать, неотложные
и с них мы начнем.
ПРОБЛЕМЫ, ТРЕБУЮЩИЕ ДОСТАТОЧНО БЫСТРЫХ РЕШЕНИЙ И
СВЯЗАННЫЕ С ОПРЕДЕЛЕННОЙ КОРРЕКЦИЕЙ ВНЕШНЕЙ И ВНУТРЕННЕЙ
ПОЛИТИКИ ЭСТОНИИ.
1. Коррекция системы международного сотрудничества должна исходить
из необходимости перехода (восстановления) к многосторонней, многовекторной
внешнеэкономической политике. В этой связи возможно и
оправдано серьезное усиление и расширение контактов с Казахстаном и
10
Белоруссией. Возможно и определенное восстановление внешнеэкономических
связей с Россией (что, кстати, демонстрируют Латвия и Литва,
несмотря на санкции). В этом процессе заметную роль могут сыграть контакты
и связи членов РАО с белорусскими, казахскими и российскими
коллегами в научных и правительственных структурах этих стран.
2. Такая коррекция может вновь сделать транзит значимой составляющей
эстонской экономики. Еще недавно транзит обеспечивал до 20% ВВП
Эстонии. Эстонские порты лучшие по целому ряду показателей в восточной
части Балтики, но в силу непродуманных политических решений Эстония
уступила свои позиции в транзите Латвии, Финляндии и России.
Эстонские предприниматели (и работающие в Эстонии иностранные фирмы)
надеются, что экономика возобладает над непродуманными политическими
решениями.
3. Необходимо серьезно взвесить и, возможно, пересмотреть акцизную
политику. В первую очередь это касается акциза на алкоголь. Мировой
опыт показывает, что в большинстве случаев введение акциза на алкоголь
неверное решение. Наши соседи латыши учли этот опыт, а мы, введя
акциз на алкоголь, не добились практического увеличения доходов
бюджета, но получили фактический рост алкогольной контрабанды, снижение
потока туристов, рост ВВП у соседей.
4. Необходимо вновь и не откладывая системно рассмотреть сланцевую
и энергетическую проблемы. Возможно следует оставить за сланцем
(условно говоря) химию, а производство электроэнергии сориентировать
на АЭС или природный газ.
5. Требуется, как это ни сложно, по-новому взглянуть и на русский
вопрос в Эстонии. Более 25% населения Эстонии русскоязычные люди.
Уже не одно поколение эти люди постоянно живут в Эстонии. Это не сегодняшние
мигранты. Их вклад в становление и развитие Эстонии весьма
значителен. Большинство этих людей патриоты Эстонии. Мировая практика
говорит о том, что в таких ситуациях, при таком национально-демографическом
состоянии общества наиболее эффективна политика позитивной
дискриминации, т.е. создание определенных преференций на определенный
период для этой части населения.
Представляется, что в силу определенных идеологических и политических
обстоятельств инициатором всех требующихся изменений (коррекций)
должна и может выступить правящее политическое объединение (коалиция).
Ниже
мы дадим очень эскизно как нам видится новый курс развития
Эстонии и какой должна быть программа реализации этого курса.
11
Стр.7
СЕГОДНЯ И ЗАВТРА РАЗМЫШЛЕНИЯ О РАЗВИТИИ ЭСТОНИИ
TÄNA JA HOMME – MÕTISKLUSI EESTI ARENGUST
kõrge tempo; rõhutab, et lootused selle säilimiseks ja ekspordi kasvule kui
peamisele majanduskasvu allikale pole end õigustanud: maa areng toimub
enamasti ekstensiivsel teel, ressursibaas, sh teadustöö, oma patendid, tehniline
kaader, on intensiivseks arenguks väike; ei ole end õigustanud lootused
kopsakatele välisinvesteeringutele tootmise kõrgtehnoloogiasse; aga oma suuri
ettevõtteid, mis potentsiaalselt oleksid võimelised sellisteks investeeringuteks,
enam ei ole, rahvuslik ettevõtlus vajab riiklikku toetust. Tema arvestuse järgi ei
tule eelseisvatel aastatel majanduskasv üle 3–4%, riigi atraktiivsuse hindamiseks
hakkab kasvama mitte SKP näitaja tähtsus iga elaniku kohta, vaid elukvaliteedi
näitajad, ja nende järgi on Eestil tulevikus kõik šansid saada konkurentsivõimeliseks
riigiks ELis [10, 2006, lk 27].
Kolme aasta pärast, konverentsil kõrgkoolis I Studium veebruaris 2009, kui
Eesti polnud veel väljunud 2008–2009 aasta majanduskriisist, peatus professor
V. Nemtšinov ettekandes „Kriis: jääda pettunuks või püüelda innovatsioonide
abil otsustavalt tulevikku?“ kriisi põhjuste analüüsil, majandusliku tasakaalu
hävitamise stiihilisusel Eestis, soovitas tuleviku strateegia väljatöötamise
alustamist juba täna. Teda teeb rahutuks maa arengu peaasjalikult ekstensiivne
tee, ebapiisavad investeeringud tootmisse, neoliberaalsete vaadete säilimine
majandusele valitsevas koalitsioonis. Väljumist kriisist ja järgnevat edukat
arengut näeb ta neoliberaalse arengukontseptsiooni asendamises „loova ja
innovaatilise“ arenguga, kus peamise stimulaatorina esineb riik. Teadlane on
veendunud, et kõik eeldused ja jõud selliste programmide väljatöötamiseks
on meil olemas [10, 2009, lk 110].
Professor A. Lukjanov esines sellel konverentsil ettekandega „Innovatsioonide
aasta ja innovaatiline süsteem“, milles jätkas innovaatilise juhtimissüsteemi
täiustamise idee populariseerimist, selle võrgumudeli rakendamist, kiitis
heaks Innovatsioonide aasta läbiviimise alguse, kutsus üles haarama ideega
kaasa kogu elanikkonda, mis vastaks riigi innovaatilise süsteemi laiale mõistele,
tema pakutud juhtimismudelile innovatsioonidega „Üleüldine novaatorlus“.
Tema veendumuse kohaselt vastab selline mudel täielikumalt ELi Lissaboni
strateegiale „Teadmistel põhinev majandus“, sunnib arendama ja toetama kõiki
talente, tuginema oma jõududele. Sellisele baasile üles ehitatud strateegiaid
tuleb arvestada pikemaks perioodiks, muidu võivad need muutuda poliitilisteks
loosungiteks ja kampaaniateks. Artiklis pakutakse välja meetmeid sellise strateegia
realiseerimiseks [10, 2009, lk 48].
Sotsiaal–Humanitaarinstituudi kogumikes „Teaduslikud märkmed“ peaaegu
ei kohta VASi liikmete teadustöid, mis oleksid pühendatud Eesti majanduse
arengu strateegiale ja ideedele [3]. Rida huvitavaid analüütilisi artikleid sel teemal
aastail 1998–2001 on professor V. Paulmanilt [3, 1998–2001]. Nendega
võib tutvuda VASi saidil (http://www.rao.ee/publikacii).
Majandusteadlastest VASi liikmete tööde lühiülevaate me lõpetame artiklite
168
analüüsiga, mis olid avaldatud VASi Vestnikus aastail 2009–2015. Väljalaske
kuupäeva järgi oli see esimene VASi eraldi akadeemiline väljaanne Eestis. Pärast
viimaste venekeelsete kõrgkoolide tegevuse lõpetamist aastal 2013 (MJI
Ecomen), jäi see meil ainsaks akadeemiliseks trükiorganiks, andmaks võimaluse
venekeelsetele teadlastele arutada majandusprobleeme vene keeles ning
viia üldsuseni oma teadustööde tulemused. VAS valmistas ette ja andis välja
neli kogumikku, milles on toodud ära Seltsi korraldatud rahvusvaheliste konverentside
materjalid. Kaks neist olid pühendatud juubelitele – VASi 90. ja 95.
aastapäevale ja valgustasid Seltsi tegevuse tulemusi Eesti Vabariigis. Tänapäeva
Eesti majanduse arengu perspektiividele oli põhiline tähelepanu pühendatud
2008 ja 2015.aastate konverentsidel [5]:
• 2008 – „Eesti majanduse arenguteed (analüüs ja prognoos)”,
• 2015 – „Eesti majanduse ja sootsiumi arengu analüüs ja perspektiivid“.
Konverentsil aastal 2008 olid Eesti majanduse arengu seisu analüüsile ja
probleemidele pühendatud akadeemik M. Bronšteini, professorite A. Lukjanovi,
V. Nemtšinovi, A. Paroli ja dotsent I. Rosenfeldti esinemised. Konverents toimus
eesti ja vene keeles. Ettekandega Lissaboni strateegiast. Eesti finantskriisist
ja majanduslikust olukorrast nende peeglis rääkis seal Europarlamendi
saadik Siiri Oviir. Konverentsi raames viidi läbi telesild Euraasia teadlaste majandusklubi
Jekaterinburgis toimunud istungist osavõtjatega. Konverents
toimus üleilmse majanduskriisi ajal, mis sügavalt puudutas maa majandust,
ning sellest väljumise teedele oli pühendatud enamus esinemisi.
Akadeemik M. Bronšteini ettekanne „Strateegia, mida me valime“ (artikkel
aastal 2002) kordab paljusid tema mõtteid MJI konverentsil aastal 2010: skandinaavia
tüüpi „sotsiaalselt orienteeritud turumajanduse“ kui ühe efektiivsema
majandusmudeli hinnang, miinimumi faktorite arvestus strateegia väljatöötamisel
jm – vt ülal MJI konverentsist aastal 2010 [5, 2009, lk 5].
Professor A. Lukjanovi ettekandes „Innovaatilisele majandusele ülemineku
strateegiate küsimusest“ on rõhutatud kriisist väljatuleku teede läbitöötamisel
kõikide strateegiate omavahelist koordineeritust riigi arengu üldkontseptsiooniga,
ühiseid jõupingutusi kriisi ületamiseks. Üksikud lahendused tulevikus võivad
viia vanade kitsaskohtadeni või uute tekkimiseni. Ettekandes on toodud
ära vastuvõetud arengustrateegiate analüüsi tulemused, märgitud ära neist enamuse
suunitlus innovatsioonidele, nende formaliseerumise oht, kriisist lähtuvate
muudatuste sisseviimise vajadus vastuvõetud arengustrateegiatesse, venekeelsete
kõrgkoolide intellektuaalse potentsiaali täielikum rakendamine, innovatsioonide
areng poliitikas ja psühholoogias, uuenenud mõtlemine. Ühte Eesti
kriisi sügavuse põhjust näeb ta valitsuse poliitikas, mis on viinud tootmise hävitamisele,
majanduslike riskide astme suurenemisele. Autor jätkab ka siin elanikkonna
laiema innovaatilisse loomingusse kaasamise idee ja juhtimismudeli
„Üleüldine novaatorlus“ kasutamise populariseerimist. Artiklis püstitab ta küsi169
Стр.86
СЕГОДНЯ И ЗАВТРА РАЗМЫШЛЕНИЯ О РАЗВИТИИ ЭСТОНИИ
TÄNA JA HOMME – MÕTISKLUSI EESTI ARENGUST
muse innovaatilise väljaõppe, muudatuse elluviijate–liidrite ettevalmistamise
laialdase kontseptsiooni vastuvõtmisest [5, 2009, lk 45].
Kriisivastase strateegia väljatöötamise probleem on tõstatatud professor V.
Nemtšinovi artiklis („Kriis: põhiprobleemid ja innovaatilise arengu kriisivastane
strateegia“). Selles jätkab ta idee arendamist, mis oli välja öeldud konverentsidel
I Studiumis veebruaris 2009, ka varemgi; analüüsib majanduse arengu
plusse ja miinuseid, nimetab kriisi süvenemise õigeid põhjusi (arengu neoliberaalne
kontseptsioon, ehitus- ja laenubuum), põhjendab ülemineku vajadust
(ekstensiivse kasvu ressursside ammendamine) arengu innovaatilisele
teele ja selles riigi aktiivset osalust; püstitab küsimuse kriisist väljumise üldrahvusliku
kompleksse programmi väljatöötamise vajadusest ning maa edasise
arengu innovatiivse arengu strateegiast, esitab sellise programmi väljatöötamise
suundade loetelu [5, 2009, lk 63].
Maa majanduse seisundi probleemidele, kriisi põhjustele ja sellest väljumise
teede hinnangule on pühendatud samuti professor V. Paroli lühiartikkel „Eesti
Vabariigi transformeerimise teed kriisilt stabiilsemale arengule“. Tema arvates
on seni vara rääkida maa stabiilsest arengust innovaatiliste faktorite
arvestusega. Üksikasjalikumalt on mitmeid nimetatud probleeme vaadelnud
dotsent I. Rosenfeldt oma artiklis „Mõningatest Eesti kriisi reformistliku kontseptsiooni
iseärasustest aastail 2007–2009“. Kriisi peamist põhjust maa majanduses
näeb ta valitsevate parteide liberaalses poliitikas, selle seisundi nägemises
läbi roosade prillide, soovimatuses näha kriisi süvenemise peapõhjusi,
rõhutab riigi rolli tugevdamise vajadust majanduses. Selliselt positsioonilt
esinevad ka paljud Eesti tuntud majandusteadlased, kes pooldavad tsentristlikke
ja pahemtsentristlikke vaateid, kuid nende ettepanekuid ei võta valitsus
arvesse [5, 2009, lk 125], nii nagu ignoreerib ka Eesti VASi liikmete ettepanekuid,
milles me peatusime antud töös.
VASi juubelikonverentsi materjalide kogumik „Vene intelligents 95 aastat
Eesti hüvanguks“ (2015) ilmus nimetuse all „Eesti majanduse ja sootsiumi arengu
analüüs ja perspektiivid“. Maa majanduse arengustrateegiaga seotud probleeme
on selles vaadelnud meile juba tuntud majandusteadlaste grupp – VASi
liikmed – akadeemik M. Bronštein, professorid H. Barabaner, J. Bõstrova, V.
Nemtšinov ja osaliselt dotsent A. Melihhova (noorsoo hõivatuse probleemid).
Eesti majandusteadlastest esines R. Vare. Kogumikus on toodud ära ka enneaegselt
elust lahkunud (2015) V. Nemtšinovi artikkel „Kriisist tervenemiseni“ –
üks tema ilmumata töödest, mida teadlane alustas juba majanduskriisi perioodil
aastail 2008–2009. Selle põhilised järeldused ja ettepanekud kordavad tema
poolt VASi ja ÅÀÂÑÅÀÂÀ varasematel konverentsidel väljaöeldut (neoliberalismi
kriitika, riigi aktiivse rolli vajadus majanduses, uuenduste ja teadmise
tähtsus) [5, 2016, lk 115].
Akadeemik M. Bronšteini ja professor H. Barabaneri huvitavas maailmavaa170
telises
ning seal tõstatatud probleemide ja vaidlustäratavate ettepanekutega
artiklis „Üleilmne kriisivastane kava ja Eesti tulevikunägemus“ on öeldud, et
maailm vajub pikaajalisse polüsüsteemsesse kriisi ning selle negatiivsete tagajärgede
ärahoidmiseks ja edasiseks stabiilseks arenguks kapitalismi neoliberaalne
mudel enam ei kõlba. Vaja on selle asendamist, samuti muudatusi
maailmakorras, inimeste maailmavaates, riigi rolli tugevdamist. Autorid nimetavad
uue maailmakorra kehtestamise eesmärke ja põhisuundi, räägivad maailmaüldsuse
ning rahvusvaheliste organisatsioonide koordineeritud tegevuse vajadusest
süsteemsete meetmete rakendamisest globaalse kriisi ennetamiseks,
põhimõtetest, millele peab selline tegevuskava rajatud olema – „Maailma kriisivastane
kava“ („Põhisuunad“, kontseptsioon, mis võeti vastu Esimesel Üleilmsel
kriisivastasel konverentsil VI Astana majandusfoorumi raames aastal 2013.)
Sellistel teoreetilistel alustel on artiklis laiemaks aruteluks välja pakutud
Eesti arengu riikliku kompleksse strateegilise programmi „eskiis“ nimetusega
„Uus kurss – Tee tulevikku – Eesti 2025“. See sisaldab endas programmi üldisi
eesmärke, kaasaegse arengu miinuste hinnangut ja maa arengu tulevasi tugisuundi,
üheksa majanduse ja ühiskonna omavahel seotud arenguprogrammi
näidiskompleksi loetelu (majanduse reindustrialiseerimine, põllumajanduse efektiivsus,
teaduspotentsiaali areng, kvaliteetne haridus, võitlus vaesusega jne),
nende elluviimise tähtaegade hinnangut, oodatavaid tulemusi jm. See on tegelikult
eskiis, süsteemse tegevuskava visand, mida on soovitatud lõpuni välja
arendada laiemal üldsusel. Näiteks, esitatud loetelu, kui me räägime ühiskonna
kui süsteemi arengust, mis areneb looduslikus keskkonnas, võiks olla täiendatud
tervishoiu arendamise, demograafia programmidega, samuti uue maailmavaate
kujundamise, loodusesse teisiti suhtumise, ohutuse tagamise jms
programmidega. Autorid mõistavad, et sellise laiahaardelise programmi realiseerimiseks
tuleb valitsev võimuaparaat välja vahetada (autori märkus) [5, 2016,
lk 10].
Professor J. Bõstrova artiklis „Uuendused Eesti ettevõtlussfääris“ toob ära
Eesti innovaatilise olukorra rahvusvahelise võrdluse tulemused, märgib ära raskused
innovaatiliste toodete väljatöötamise ja juurutamise rahastamisega väike-
ja keskmistes ettevõtetes ning püstitab küsimuse innovaatiliste kõrge lisandväärtusega
toodete kohta; viib läbi olukorra analüüsi ja tõstatab seoses
sellega majanduse klasteriseerimise (kobarkooskõla) laiendamise ja väikeettevõtluse
riigipoolse tõhusa toetamise vajaduse [5, 2016, lk 28].
Mõtisklustele Eesti arengu mitmetest sotsiaalsetest probleemidest, nende
seostest majanduslike ja sotsiaal–psühholoogilistega (väärtused, mentaliteet,
kodanikuidentiteet) ning nende lahendamise teedest, stereotüüpide rollist käitumises
jms) on pühendatud dotsent J. Golikovi analüütiline artikkel „Eesti sotsiaalne
kapital ja potentsiaal“ ning professor A. Lukjanovi töö „Kogukondade
dialoog: probleemsed küsimused, Vene Akadeemilise Seltsi roll“. Mõlemas on
171
Стр.87
СЕГОДНЯ И ЗАВТРА РАЗМЫШЛЕНИЯ О РАЗВИТИИ ЭСТОНИИ
TÄNA JA HOMME – MÕTISKLUSI EESTI ARENGUST
pööratud tähelepanu ka ajaloo ja mõjufaktorite eripärale põhiliste rahvuskogukondade
käitumise ja hinnanguskaala kujunemises.
Akadeemik M. Bronšteini ja professor H. Barabaneri artikli käsitluse ja ettepanekutega
„Üleilme kriisivastane kava ja Eesti tulevikunägemus“ põimuvad
tihedalt VASi kordustrükina väljaantud professor A. Lukjanovi kontseptuaalse
töö „Vajadused – tööhõivatus – juhtimine: uurimise probleemid ja optimeerimise
teed” väited[12]. Erinevalt enamusest vaadeldud artiklitest, mis on peaasjalikult
pühendatud Eesti arengule lähiaastatel, tehakse selles katse heita pilk
kaugemasse tulevikku, kutsuda üles arutama küsimusi ja neile vastama, millises
suunas ning kuidas võiks Eesti (laiemalt – maailma üldsus) arukamalt
areneda, millist arengumudelit kasutada. See pole üksnes mitmeplaaniline
majanduslik, vaid sisult ka filosoofiline, maailmavaateline töö (raamatus on
vaadeldud üle 40 erineva teadusliku probleemi), omapärane vaadete platvorm,
millele võiks üles ehitada ühiskonna arengu strateegia. Raamat ilmus esmakordselt
aastal 1990, on ilmunud mitu kordustrükki väikeste parandustega, kuid
selle põhisätted pole kaotanud oma teaduslikku ja praktilist tähendust ka täna.
Huvi nende vastu jääb püsima paljudeks aastateks majandustegevuse teoorias
ja praktikas. Eriti on see kasvanud seoses ökoloogiliste probleemide teravnemisega
(tootmis- ja olmejäätmete utiliseerimise, loodusressursside ammendumisega),
maailma elanikkonna kiire kasvuga, suureneva rahutusega inimkonna
tuleviku suhtes. Seda on hästi näha ka M. Bronšteini ja H. Barabaneri artiklis.
Professor A. Lukjanovi raamatus on avaldatud tema pikaajaliste uurimuste
ja mõtiskluste tulemused inimese vajaduste vastastikustest seostest ja seaduspärasustest,
elanikkonna majandusliku hõivatuse ning majandustegevuse
eesmärkidest; majanduse arengust, majanduskasvu tagajärgedest, välja pakutud
meetmed nende optimeerimiseks kvalitatiivse kasvu mudeli alusel. Autor
soovitab panna selliste tulevase arengu sotsiaalmajanduslike uurimuste
keskmesse inimese, aga mitte tema tavapärases idealiseeritud vormis, vaid
sellisena, nagu ta tegelikult on ja jääb; näha inimese kui sotsiaalse ja elusa
olendi kahesust, mis on tema käitumise aluseks, määrates ära vajaduste ja
tegevuse eesmärkide kujunemise iseärasused paljuski sõltumatult sellest, millisel
ühiskonna astmel ta asub. Teadus inimese majandustegevusest, poliitökonoomia
peab samuti sellest lähtuma. Antud seisukohast vaadates võib autori
arvates seda tööd lugeda poliitökonoomia uue kursi sissejuhatuseks, ettepanekuks
mõtestada ümber rida selle marksismi dogmadele rajatud baassätteid.
Mahukal ajaloolisel materjalil on raamatus kriitiliselt vaadeldud inimese ja
ühiskonna majanduslike ning sotsiaalsete vajaduste kasvu mõistlikuse ja seaduspärasuste
probleeme, nende rahuldamise, piiramise ja suunamise võtteid
läbi bioloogilis–ökoloogilis–sotsiaalmajandusliku süsteemi “inimene – ühiskond
– keskkond” arengu tervikliku nägemuse kaudu. Autori arvates tuleks
sellises erilaadilises süsteemis arukateks tunnistada neid inimese ja ühiskon172
na
vajadusi, mille rahuldamine tagab inimühiskonna kvalitatiivse taastootmise
ja arengu ning paljuski ka – loodusliku keskkonna säilimise ja kvalitatiivse taastumise.
Mõiste „mõistlikud vajadused“ sellises laias mõttes tähendab teisisõnu
nende kooskõlastatuse astet üldise süsteemi “inimene – ühiskond – keskkond”
tervikliku taastootmise kvaliteediga. Lähtudes sellisest arusaamast on
raamatus esitatud majandushõivatuse efektiivsuse vastava süsteemi ja eesmärkide
tervikliku taastootmise kriteeriumi põhjendus, pakutud välja sellise
süsteemi seisundi ja arengu üldistava hinnangu arvestuse meetodid (indeksid),
lahendatud tavapärasest teisiti vaieldavad küsimused sotsialistliku ühiskonna
elutegevuse peamisest eesmärgist, põhilise ühiskondliku formatsiooni majandusseaduse
ja teiste majandusseaduste sisust ning mõjust (autori arvates –
majandusarengu seaduspärasustega), põhjendatakse kvalitatiivse kasvu kontseptsiooni
lähtesätteid, analüüsitud ja hinnatud kainelt võimalikke teid, tingimusi
ja takistusi selle ellurakendamisel.
Autori pakutud kvalitatiivse kasvu kontseptsiooni baassätetega (vastukaaluks
majanduskasvu ja tarbimisühiskonna teooriatele) on eelkõige ülaltoodud
käsitlused inimese olemuse ning vajaduste arukuse kahesusest, terviklik ennast
taastootev vaade inimühiskonnale ja selle arengu seaduspärasustele, selle
kui pidevalt täiustuva ja arukalt juhitava terviklikkuse nägemine, kui elusa
erilaadilise süsteemi „inimene – ühiskond – keskkond“, tootmise ja teiste tegevusliikide
sihipärane orienteerumine kvalitatiivse kasvu näitajatele, inimese
ning ühiskonna arukate vajaduste arendamisele ja rahuldamisele, arvestades
kõiki selliste lahenduste vastuvõtmise piiranguid ja tagajärgi tulevikus, sellise
„elusa“ süsteemi säilimise ja arengu hinnangu (indeksite) alusel; sellise elanikkonna
tööhõive süsteemi komponentide seisundi ning arengu paindlik optimeerimine,
vastava maailmavaate kasvatamine ja vajalike meetmete kompleksi rakendamine
üleminekuks ühiskonna juhtimisele sellise kontseptsiooni alusel.
Autor märgib ära, et väikestes majapidamistes, näiteks perekonnas, sellist
käsitlust enamasti hästi teadvustatakse ja kasutatakse. Eriti perekonna rahalistes
väljaminekutes: ühiste vajaduste (sealhulgas eluaseme, elamise minikeskkonna
säilimine ja korrashoidmine), samuti oma liikmete vajaduste rahuldamine
planeeritakse (juhitakse ja piiratakse) vastavuses perekonnas olemasolevate
võimalustega. Riigi või maailma (Maa on minu kodu) mastaabis selline
eluline nõue valgub laiali, teadvustub hägusemalt ja vähem konkreetselt, seda
arvestatakse vähemal määral.
Küsimus sellise „elusa“ süsteemi arengu (arendamise) peamisest ja arukast
eesmärgist püstitati tegelikult esmakordselt juba nõukogude teaduslikus
kirjanduses. Selliseks eesmärgiks tuleb autori arvates pidada antud tingimustes
süsteemi „inimene – ühiskond – keskkond“ aruka (optimaalse) kvalitatiivse
arengu tagamist. Inimese ja elanikkonna taastootmist ja arengut, tema
heaolu kasvu, ühiskonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut; looduslike res173
Стр.88
СЕГОДНЯ И ЗАВТРА РАЗМЫШЛЕНИЯ О РАЗВИТИИ ЭСТОНИИ
sursside kasutamist ning looduse hoidmist sellises mõistes tuleb vaadelda kui
ühise eesmärgi üksikuid ja lahutamatuid komponente. Arengu üheks peamiseks
eesmärgiks peab saama mitte lõputu püüd tootmismahtu suurendada,
joosta võidu arvuliste näitajate kasvu ja majanduskasvu tempo kiirendamisega,
vaid valida kvalitatiivse kasvu tempo ning sellise kauba tootmine, mis on
võimalik ja mida on vaja, mis lõppkokkuvõttes muudab ühiskonna arukamaks,
rikkamaks, humaansemaks, õiglasemaks ja ohutumaks.
Autor märgib ära, et inimkond liigub aeglaselt selles suunas, selle liikumise
kiirendamine aga nõuab eelkõige muudatusi maailmavaates, loobumist mitmetest
dogmaatilistest arusaamadest (marksistlikest ja liberaalsetest) ühiskonna
ja selle majanduse arengu kohta; vajab riigi rolli kasvu (maailmas – rahvusvahelisi
kokkuleppeid, rahvusvahelisi organisatsioone), majandusliku ja
ühiskondliku elu reguleerimist jne. Kõik tingimused vajaduste mõistlikuks reguleerimiseks,
võttes abiks kvalitatiivse kasvu kontseptsiooni (mudeli), loob põhimõtteliselt
sotsialistliku ühiskonna, mis seab oma ülesandeks selle kui terviku
arengu juhtimise. Samal ajal võib üleminek selle kontseptsiooni täielikule
kasutamisele ühel üksikul maal osutuda raskendatuks. See kõik nõuab siiski
ühiseid jõupingutusi ja liikumist selles suunas paljudes maailma maades.
Raamatu põhisätete analüüs vajab nende paljutahulisuse ja vaidluslikkuse tõttu
eraldi artiklit (vt lk 143). Lähemalt saab materjaliga tutvuda VASi saidil: http:/
/www.rao.ee/?page=2.
Lõpetades VASi liikmetest teadlaste teadustööde ja konverentside ettekannete
ülevaadet, tahab autor veel kord rõhutada, et neis võib leida hulganisti
tähelepanu väärivaid mõtteid ja ettepanekuid, mis peegeldavad nende põhjalike
uuringute tulemusi, maa arengu seisu ning tendentside analüüsi, süsteemset
nägemust, mis on suunatud tulevikku, majanduse ja riigi iseseisvuse tugevdamiseks,
rahva heaolu suurendamiseks. Nimetame vaid mõned neist: kvalitatiivse
kasvu kontseptsiooni (Greta Tunbergi ideed ennetava mudeli) ja riikliku
ettevõtluse kontseptsiooni väljatöötamine, riigi osaluse aktiivne suurendamine
majanduses, maa arengu sotsiaalselt ja ökoloogiliselt orienteeritud mudeli, selle
innovaatilise süsteemi ülesehitamise kontseptsioon võrgumudeli ja mudeli
„Üleüldine novaatorlus“ alusel; Eesti energiaohutuse ja energiaga varustamise
kontseptsioon, “innovaatilise läbimurde“, kriisivastase strateegia ja üldrahvaliku
kriisist väljumise kompleksse programmi strateegia; riikliku strateegilise arenguprogrammi
„Uus kurss – Tee tulevikku – Eesti 2025” lõplik väljatöötamine;
ettepanekud suhete parandamiseks Venemaa ja idamaadega, tugeva silla hõivamisest
nende vahel (tulevikus sellest rollist tuleneva neutraalse riigi staatus).
Osa neist ettepanekuist väljub kaugele meie riigi piiridest. Venekeelsed teadlased
on astunud maaga ühte sammu ja püüdnud anda oma panuse Eesti edukamasse
arengusse.
174
TÄNA JA HOMME – MÕTISKLUSI EESTI ARENGUST
Kirjandus
15.
1. Труды преподавателей ÅÀÂÑ. Òëí.: ÅÀÂÑ, 19982000, 2002. ¹¹
2. Сборники трудов Института экономики и управления. Тлн.: ИЭУ
Ýêîìåí, 20032013. ¹¹ 113.
3. Сборник Ó÷åíûå çàïèñêè. Òëí.: ÑÃÈ, 19982011. ¹¹ 114.
4. Труды Русского исследовательского центра в Эстонии. Выпуски 1
5. Òàðòó, 2001, 2003, 2004, 2006, 2010.
5. Сборники материалов международных научно-практических конференций
Âåñòíèê ÐÀÎ. Òëí.: РАО Ýñòîíèè, 20082010, ¹¹ 13: Сборник
статей по материалам юбилейной конференции РАО Русская интеллигенция
95 лет на благо Ýñòîíèè. Òëí.: РАО Ýñòîíèè, 2016.
6. Материалы научно-практических конференций ЕАВСЕАВА. Тлн.:
ÅÀÂÑÅÀÂÀ, 1995, 1997, 20072011.
7. Материалы научно-практической конференции ИЭУ. Тлн.: ИЭУ Экомен,
2003. (Вошли в сборник трулов Института экономики и управления ¹
1).
8. Материалы IIV международных научно-практических конференций
молодых ó÷¸íûõ и студентов. Òëí.: ИЭУ Ýêîìåí; РАО Ýñòîíèè, 2010
2013.
9. Материалы 18 открытых студенческих конференций в ИЭУ в Силламяэ
под девизом Èäåè молодых - Èäà-Âèðóìàà. 2004 2011.
10. Материалы научно-практических конференций высшей школы I
Studium. Òëí.: Korgkool I Studium, 2006, 2009.
11. Литература по экономике и управлению, изданная РАО и в русскоязычных
вузах в 19932020 ãã.
12. Лукьянов, А. С. Потребности занятость управление: проблемы
исследования и пути оптимизации. 2-е изд., част. перераб. и доп. Тлн.:
РАО Ýñòîíèè; FIE Александр Ëóêüÿíîâ, 2020. 138 ñ. [Электронное èçä.].
Режим доступа http://www.rao.ee/?page=2.
175
Стр.89
СЕГОДНЯ И ЗАВТРА РАЗМЫШЛЕНИЯ О РАЗВИТИИ ЭСТОНИИ
Lisa
TÄNA JA HOMME – MÕTISKLUSI EESTI ARENGUST
Artiklis nimetatud teadustööde autorite loetelu
1. Apolinski A., I STUDIUM, magister.
2. Aronshtam ., ÅÀÂÀ, magister.
3. Barabaner H., MJI, Rahvusvahelise LT Akadeemia akadeemik, majandusteaduste
doktor, professor.
4. Bronštein M.; Eesti TA akadeemik, majandusteaduste doktor, professor.
5. Bõstrova, J., MJI, majandusteaduste kandidaat (PhD), professor.
6. Golikov J., ÅÀÂÀ, filosoofiateaduste kandidaat (PhD), dotsent.
7. Gams E., Mainor, pedagoogiliste teaduste kandidaat (PhD), dotsent.
8. Golub L., majandusteaduste doktor, professor.
9. Kaur M., MJI, majandusteaduste kandidaat (PhD).
10. Kelin J., SHI, majandusteaduste kandidaat (PhD), professor.
11. Kirillova G., MJI, majandusteaduste kandidaat (PhD), dotsent.
12. Kret V., MJI, majandusteaduste kandidaat (PhD), dotsent.
13. Livshits J., ÅÀÂÀ, juriidiliste teaduste doktor, professor.
14. Lukjanov A., MJI, Rahvusvahelise LT Akadeemia korrespondentliige,
majandusteaduste doktor, professor.
15. Lukjanova G., Vabariigi statistikameti juhtiv spetsialist.
16. Melikhova A., MJI, juriidiliste teaduste kandidaat (PhD), dotsent.
17. Muhina G., Estel Elektro AS, majandusteaduste kandidaat (PhD).
18. Nemtshinov V., ÅÀÂÀ, majandusteaduste doktor, professor.
19. Parol V., SHI, filosoofiateaduste doktor, professor.
20. Paulman V., ÅÀÂÀ, majandusteaduste kandidaat (PhD), professor.
21. Rajangu V., TTÜ, majandusteaduste doktor, professor.
22. Rosenfeldt I., ТОО “Cripta”, filosoofiateaduste kandidaat (PhD).
23. Savenkova T., MJI, majandusteaduste doktor, professor.
V. Andrejev,
tehnikateaduste kandidaat,
dotsent,
e-mail: andrejev.viktor@gmail.com
PÕLEVKIVIENERGEETIKA TULEVIK
Ligi viis aastat tagasi võeti vastu nii Põlevkivikasutuse riiklik arengukava kui
ka Eesti energiamajanduse arengukava, mis pidid andma energeetika arenguks
kindlustunde mitmeks aastakümneks. Kahjuks ei vasta kumbki kava juba
praegu paljuski reaalsusele.Aastaks 2030 kavatseb kontsern Eesti Energia loobuda
põlevkivist elektrienergia tootmisel, aastaks 2035 lõpetada poolkoksgaasi
kasutamise elektrienergia tootmisel ja aastaks 2045 lõpetada põlevkiviõli
tootmise. See tähendab automaatselt põlevkivikaevandamist vähemalt aastani
2045.
Eesti ei ole nende Euroopa Liidu maade hulgas, kes kirjutasid alla otsusele
teha oma maa majandus süsinikuneutraalseks aastaks 2050. “Süsinikuneutraalne
majandus“ tähendab loobumist kõikidest fossiilsetest kütustest ja elektrijaamadest,
bensiiniautode mastaapset asendamist elektriautodega ja liigse
süsiniku utiliseerimist, kuid see tähendab miljardilisi investeeringuid, kuna Eestit
peetakse peaaegu kõige suurema saasteastmega majandusega maaks Euroopas,
kui arvestada süsinikuheitmete kogusega elaniku kohta atmosfääri. Kahjuks
puuduvad Eestil vajaminevate investeeringute kohta andmed sotsiaalseid
ja majanduslikke tagajärgi arvestades, järelikult pole ka meetmeid nende ületamiseks.
Käesoleval
ajal toodetakse üle 70% elektrienergiat põlevkivist ja Eestile on
antud vähem kui kolmkümmend aastat süsinikuneutraalsuse saavutamiseks.
Kerkib üles küsimus, kuivõrd reaalne on sellist eesmärki tähtajaks saavutada.
Kuid jääb mulje, et rohepöörde tempo on väga aeglane, ja üleüldse on need
tähtajad utoopilised. Seejuures tuleb silmas pidada, et Eesti viimase aja energiapoliitika
tagajärjel tuleb üha rohkem energiat osta sisse Skandinaaviamaadest.
Maksimaalne energiatarbimine Eestis on talvisel ajal kuni 1600 MWh päevas.
Valitsuse tasemel on vastu võetud otsus, et Auvere elektrijaamal peab
olema põlevkivienergia tootmise minimaalne võimsus vähemalt 1000 MWh, aga
maksimaalne võimsus 1700-1350 MWh. Puudujääv võimsus tuleb katta oma
alternatiivsete energiaallikate arvel, või osta sisse väljaspoolt.
Seejuures taastuvenergeetika võimalusi alusetult idealiseeritakse, ja traditsioonilist
põlevkivienergeetikat tõrjutakse. Käesoleval ajal toodavad uued taastuvenergiaallikad
elektrienergiat tunduvalt kõrgema hinnaga kui süsinikku sisal176
177
Стр.90
СЕГОДНЯ И ЗАВТРА РАЗМЫШЛЕНИЯ О РАЗВИТИИ ЭСТОНИИ
TÄNA JA HOMME – MÕTISKLUSI EESTI ARENGUST
davad.
Päikese- ja tuuleenergia on katkendlik alternatiivne genereerimine ja nende
edukad näited, mis on olemas nii Eestis kui ka Euroopa maades, ei suuda seni
tagada tarbijate nõudlusele vastavat pikaajalist ja katkematut varustamist. Me
ei oska juhtida kliimat, pilvitust, tuulejõudu, meil ei ole elektrienergia akumuleerimise
tehnoloogiat tööstuslikus mastaabis, seepärast ettevõtteil, mis genereerivad
„rohelist energiat“, peab olema energiavaru, et katta elektrienergia vajadus,
kuni seda ei toodeta. Eesti tuuleparkide summaarne võimsus ulatub 300
MW-ni. Kuid see võimsus realiseerub üksnes tuulise ilmaga, tuuletu ilma korral
väheneb üle kümne korra. Ilmastikutingimused mõjutavad ka elektrienergia päikesepatareidega
tootmist.
Spetsialistide hinnangul toodetakse Eestis praegu veidi üle poole vajaminevast
maksimaalsest energiakogusest, kusjuures põhiosa põlevkivi arvel. Tervikuna
aitab taastuvenergia vähendada sõltumatust fossiilkütustest, kuid ei suuda
täielikult kompenseerida puudujäävat energiamahtu.
Päevakorda on kerkinud juba aatomienergia, st energia, mis on reguleeritav
ja on küllaltki ohutu. Seda enam, kui me soovime energia tootmist minimaalsete
CO2 heitmetega, siis aatomienergial pole neid üldse. Eesti jaoks on väga
heaks eeskujuks aatomienergiakasutus Soomes, kus selle osa energiaturul
jääb väga vähe alla tuuleparkidele. Soomes kavatsetakse kasvavat elektrienergia
defitsiiti katta ainult uute aatomielektrijaamade ehitamisega.
Ülalöeldu võimaldab teha järelduse, et praegu jääb elektrienergia tootmine
alternatiivsete allikatega palju maha põlevkivienergeetikast. Ja ainult põlevkivienergeetika
suudab katta suurema osa energiatarbimisest Eestis. Lihtne loogika
ütleb, et enne uute juhitavate elektriliste võimsuste ilmumist tuleb jätkata
elektrienergia toomist põlevkivist.
Põlevkivienergeetika Eestis – see on rahvuslik ressurss, rajatud võimsused,
pikaajalised kogemused ja teadmised.
Kui rääkida põlevkivisektorist tervikuna, siis sel on Eesti majanduses märkimisväärne
koht. Aastal 2018 lõi põlevkivisektor 772 miljonit eurot kogulisandväärtust
(see on ligi 4% SKP) ja maksude maht riigieelarvesse moodustas 122
miljonit eurot. Kui eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, siis
30 aastaga suudaks põlevkivisektor luua 23 miljardit eurot kogulisandväärtust
ja anda 3,6 miljardit eurot makse riigieelarvesse.
Oma intervjuus ajalehes „Põhjarannik“ pealkirja all “Hävitada põlevkivitööstust
ennetavas tempos ei ole mõistlik tegu“, tõendab VKG juhatuse esimees,
hr Asmann iga sõna kaaludes riigi toetuse vajalikkust rafineeritud põlevkiviõliseadmete
rajamises. Tema sõnades on kõik: argumentatsioon ja terve mõistus.
Ei ole ainult tahet. Praeguste riigijuhtide poliitilist tahet.
Rohepööre loob ka uued väljakutsed Eesti teadlastele põlevkivi termilise
töötlemise tehnoloogia täiustamiseks. Nii töötab Virumaa kolledþi koosseisus
178
179
juba üle kümne aasta Põlevkivi Kompetentsikeskus, mis tegeleb rakendusuuringutega
põlevkivi töötlemise valdkonnas. Läbiviidud uuringute põhjal on tõestatud
olme- ja plastikjäätmete ning autorehvide kasutamise võimalus koos põlevkiviga
põlevkiviõli tootmiseks pürolüüsi meetodil. Seejuures õli hulk suureneb
ja väävli hulk selles väheneb, samuti alaneb koormus keskkonnale. Selle
tehnoloogia tunnustamiseks on fakt, et nimelt see võetakse kasutusele Enefiti
280 tehases, mille ehitamist alustas kontsern Eesti Energia 2021. aasta novembris.
Peale selle viiakse Keskuses läbi CO2 püüdmise teadusuuringuid.
Lõpuks tuleks märkida, et Eestil on oma rahvusliku rikkuse kasutamisel
väga väärtuslikud kogemused ja lubamatu on põlevkivisektori hävitamine, ja
seda kiirendatud korras nn rohepöörde meeleheaks. Põlevkivi võimalused pole
kaugeltki ammendatud. Seejuures tuleb arvestada ka maa energiavarustatuse
tagamisega tulevikus, hoida ära elanikkonna elu-olu halvenemist. Maa energiavarustuse
arengukavade väljatöötamisel tuleb valitsusel teha vastavad järeldused
2021. aasta lõpu – 2022. a alguse karmidest õppetundidest, suuta leida
poliitilist julgust ja tahet nende raskete probleemide balansseeritud lahenduseks
oma maa huvides.
Стр.91